15 nädal. Eile, täna, homme

Ülesanne: Analüüsi ajaveebis, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.

Arvestades tehnoloogia arengu kiirust on 5-10 aastat väga väga pikk aeg, mis teeb "ennustamise" veelgi raskemaks. Aga tänasel hetkel ei ole siin õigeid ja valesid vastuseid, fantaseerida võib lõpmatuseni ning eks siis 5 aasta pärast näeb kuidas ja kui palju (kui üldse) täna kirjeldatud arvamus tegelikkusega kokku langeb.

Kui tänasel hetkel pilve teema kogub üha enam populaarsust ja kõnepinda, siis suure tõenäosusega on 5-10 aasta pärast enamike inimeste andmed pilves - kõik on võrgus. Siinkohal tuleb aga esitada ka loengukonspektis tõstatatud küsimus: "mis saab siis, kui võrk maha kukub?". Eks siin ole omad riskid, ja vägagi suured, kuid ma usun, et nende aastatega suudetakse üht-koma-teist antud riski maandamiseks välja mõelda.

Palju saab olema informatsiooni seostumist, piirid hägustuvad - mis on tegelikkus, mis mitte. Sotsiaalmeedia kui selline muutub mitmekesisemaks ning oluliseimale kohale tõuseb sisu, mitte vorm ega vahendid.

Antud postituse näol on tegu viimasega STVK aine raames. Siinkohal tahaksin tänada Kaidot, kes tänu antud ainele on avardanud minu silmaringi sotsiaalse tarkvara ning võrgukogukondade vallas. Aitäh!

14 nädal. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Ülesanne: Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Esimeseks näiteks tooksin petuskeemi, mida on üritatud ka minu enda peal rakendada (ebaõnnestunult), nimelt tehakse vastamata kõne numbrilt, millele tagasi helistamine on meeletult kallis. Kõnesid teevad robotid, mis valivad suvalisi numbreid. Kutsuda lastakse vaid väga lühikest aega, et inimene ei jõuaks vastu võtta ja helistaks tagasi. Pettur teenib operaatorite rahvusvaheliste sidumistasude pealt, pettuse ohver aga peab kinni maksma kõne välisriiki või eritariifiga kõne. Antud petuskeemiga seotud uudiseid on ilmunud mitmeid. 2009 aasta algul ilmus Pärnu Postimehes uudis, kus räägiti, et nii Eestis kui ka mujal maailmas saadi petukõnesid itaalia suunakoodiga numbrilt, millele tagasi helistades rakendus eritariif 50 USD/min. 2010 aasta juunis läks petturitel aga midagi nihu, sest vastamata kõnesid küll tehti, kuid number läks kuskil vahepeal kaduma, nii et potensiaalne ohver numbrit ei näinud ja seega puudus ka võimalus tagasi helistamiseks (artiklit saab lugeda siit).

Loo moraal: tundmatutel numbritel ei tasu kohe tagasi helistada, eriti välisriigi suuakoodiga numbrile. Kui kellelgi on sind vaja tõesti kätte saada, siis helistab ta ise sulle peagi tagasi või saadab sms-i.

Olen hädas, saatke raha! Vastava sisuline artikkel avaldati e24 portaalis käesoleva aasta algul ning seda saab lugeda siit. Antud pettuse näol on tegemist identiteedi vargusega, kus kräkkeritel õnnestus enda valdusesse saada isiku Gmaili konto, mida kasutati osavalt selleks, et petta antud isiku sõpradelt ja tuttavatelt (kogu gmaili kontaktide listilt) välja raha.

Loo moraal: vaheta pidevalt paroole ning hoolitse selle eest, et need oleks piisavalt keerulised. Paroolide turvalisusele tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata, sest antud loos mainitud Gmaili konto enda valdusesse saamine tähendab tegelikult seda, et pahalsed said ligipääsu ohvri kogu Google kontole. Ei ole vast vaja välja tuua, kui suurele infole see tegelikult kurkikaeladele ligipääsu annab. Samuti võib siinkohal välja tuua juba kõigile tuttava klausli: "Usalda, aga kontrolli",eriti infot mis on saadud interneti teel.

Kolmandana toon välja "modemi pettuse", mis levis ca 10 aastat tagasi, kui internetti kasutati põhiliselt läbi modemi. Skeem töötas järgmiselt: kurikaelad kirjutasid mõnda internetst vabalt alla laetavasse programmi (mis oli tarbijale kasuliku loomuga) sisse pahalase. Pahalase eesmärgiks oli läbi modemi teostada kõnesid kindlaks määratud tasulistele numbritele. Kui kasutaja otsustas programmi endale alla laadida, siis ühtlasi laadis ta endale ka vastava viiruse.

Loo moraal: enne kui midagi oma arvutisse laed, tee taustauuringut ning tunne programmi allikat.

13 nädal. Kogukondlik tarkvaraarendus

Ülesanne: Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Minu esimeseks valituks on igapäevselt kasutuses olev Mozilla Firefox brauser. Ning kuna 11. nädala ülesandes sai seoses vaba litsensiga juba mainitud Apache-i veebiserverit, siis minu teiseks väljavalituks on tänase seisuga maailmas levinuim veebiserver - Apache HTTP Server ehk lühidalt lihtsalt Apache.

Mozilla Firefox arendajaks ja turustajaks on Mozilla. Antud organisatsiooni alla on koondatud tegelikult mitmete erinevate projektide arendamine, millede kohta leiab infot siit, kuid Firefox on siiski peamiseks arendusprojektiks. Projektiga saab liituda igaüks ja seda endale sobival ajal ning valdkondade valik, kus abilisi oodatakse on väga lai (vt. täpsemat infot siit). Kusjuures, aastal 2009 oli tervelt 40% Mozilla kõikidest tegevustest tehtud just vabatahtlike poolt. Huvitav, mis? Firefox-i lähtekood on vaba tarkvara, millest enamust väljastatakse kolme erineva litsentsi all: Mozilla Public License (MPL), GNU General Public License (GPL) ja GNU Lesser General Public License (LGPL). Need litsentsid lubavad igaühel vaadata, muuta ja/või levitada lähtekoodi. Varem levitati Firefoxi ainult kasutades MPL-i tingimusi, kuid kuna see tekitas probleeme ühildamaks Firefoxi teiste litsentsidega väljastatud koodiga, siis tänaseks on Mozilla enamuse Firefoxist välja andnud uue kolmik-litsentsi skeemina. Seega, täna saavad arendaja valida, millise litsentsi tingimustel nad Firefoxi koodi soovivad.

Apache-i arendajaks ja haldajaks on avatud arendajate kommuun, kes tegutseb Apache Software Foundation-i (ASF) järelvalve all. Nagu Mozillagi puhul, on ka ASF-i all terve hulk erinevaid tarkvaraprojekte, millede täpset nimekirja võib näha siit. ASF-i liikmeks on võimalik saada kui oled kaasa löönud mõnes ASF-i projektis ning seal ennast silma paistnud ja tunnustust pälvinud. Kaasa on võimalik lüüa kõigil, ning erinevad moodused, kuidas seda teha on välja toodud siin. Apache on avatud lähtekoodiga vaba tarkvaraga, mida antakse välja Apache License-i all (millest oli lähemalt juttu 11. nädala ülesandes).

Kokkuvõtteks võib öelda, et eelpool väljatoodud vaba tarkvara arendusprojektid on mingil määral sarnased. Mõlemi puhul jääb silma muudatus litsenseerimispoliitikas - on tehtud pingutusi, et loodav tarkvara oleks paremini ühilduv teiste vabade litsentsidega, luues nii pinnase laiemaks kasutuseks. On ilmselge, et mõlemad projektid on edukad ning selle edu taga on hulk motiveerituid inimesi, kes seisavad hea tarkvara pideva (ning kiire!) arengu eest.

12 nädal. Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Ülesanne: Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO (eesti või inglise keeles) ja kirjuta selle kohta hinnang.

Mulle meeldib, väga meeldib. Kaido, tänud selle kirjatükini juhtamise eest! Mitte, et ma kõige kirjutatuga nõus oleks, aga ikkagi meeldib. Antud kirjatüki peaks tegema kohustuslikuks kirjanduseks kõikidele ajakirjanikele, poliitikutele ning kõikidele teistele, kes on otsustanud häkkerluse teemal sõna võtta, sest paraku aetakse endiselt mõisted häkker ning kräkker segamini. Kurb.

Aga miks meeldib? Minu arvates on Raymond väga hästi kirjutanud lahti häkkerikultuuri olemuse ja olenemata sellest, et antud kirjatükk keskendub tarkvara häkkeritele on juhitud lugeja tähelepanu asjaolule, et häkkeri mõttelaad ei ole piiratud tarkvarahäkkeritega, vaid seda võib kohandada ükskõik millise teaduse või kunsti kõrgeimatel tasemetel.

Antud kirjatööst sain teada, et lihtsalt väga headest erialstest teadmistest ei piisa saamaks häkkeriks. Erialased teadmised on alles esimene samm häkkeriks saamise teekonnal. Sama tähtsal kohal kui erialased teadmised on häkkerikultuuri omaks võtmine ning pidev enesearendamine ning seeläbi pälvides tunnustuse teistelt häkkeritelt.

Kuigi Raymondi kirjutatu on kohati homoorikas, jääb siiski kõlama kuidagi üleolev toon ja see on minu jaoks veidi häiriv. Tekib mulje, et häkker on (eba)jumal ja teda ei tohi segada, sest see mida tema teeb on oluline ning kõik see mida teised teevad on lihtne, labane ning mõttetu. Sellegipoolest suurepärane teejuht kõikidele tulevastele häkkeritele :)

Kaido, suured tänud eesti keelse versiooni eest!