Ülesanne: Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.
Esimeseks näiteks tooksin petuskeemi, mida on üritatud ka minu enda peal rakendada (ebaõnnestunult), nimelt tehakse vastamata kõne numbrilt, millele tagasi helistamine on meeletult kallis. Kõnesid teevad robotid, mis valivad suvalisi numbreid. Kutsuda lastakse vaid väga lühikest aega, et inimene ei jõuaks vastu võtta ja helistaks tagasi. Pettur teenib operaatorite rahvusvaheliste sidumistasude pealt, pettuse ohver aga peab kinni maksma kõne välisriiki või eritariifiga kõne. Antud petuskeemiga seotud uudiseid on ilmunud mitmeid. 2009 aasta algul ilmus Pärnu Postimehes uudis, kus räägiti, et nii Eestis kui ka mujal maailmas saadi petukõnesid itaalia suunakoodiga numbrilt, millele tagasi helistades rakendus eritariif 50 USD/min. 2010 aasta juunis läks petturitel aga midagi nihu, sest vastamata kõnesid küll tehti, kuid number läks kuskil vahepeal kaduma, nii et potensiaalne ohver numbrit ei näinud ja seega puudus ka võimalus tagasi helistamiseks (artiklit saab lugeda siit).
Loo moraal: tundmatutel numbritel ei tasu kohe tagasi helistada, eriti välisriigi suuakoodiga numbrile. Kui kellelgi on sind vaja tõesti kätte saada, siis helistab ta ise sulle peagi tagasi või saadab sms-i.
Olen hädas, saatke raha! Vastava sisuline artikkel avaldati e24 portaalis käesoleva aasta algul ning seda saab lugeda siit. Antud pettuse näol on tegemist identiteedi vargusega, kus kräkkeritel õnnestus enda valdusesse saada isiku Gmaili konto, mida kasutati osavalt selleks, et petta antud isiku sõpradelt ja tuttavatelt (kogu gmaili kontaktide listilt) välja raha.
Loo moraal: vaheta pidevalt paroole ning hoolitse selle eest, et need oleks piisavalt keerulised. Paroolide turvalisusele tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata, sest antud loos mainitud Gmaili konto enda valdusesse saamine tähendab tegelikult seda, et pahalsed said ligipääsu ohvri kogu Google kontole. Ei ole vast vaja välja tuua, kui suurele infole see tegelikult kurkikaeladele ligipääsu annab. Samuti võib siinkohal välja tuua juba kõigile tuttava klausli: "Usalda, aga kontrolli",eriti infot mis on saadud interneti teel.
Kolmandana toon välja "modemi pettuse", mis levis ca 10 aastat tagasi, kui internetti kasutati põhiliselt läbi modemi. Skeem töötas järgmiselt: kurikaelad kirjutasid mõnda internetst vabalt alla laetavasse programmi (mis oli tarbijale kasuliku loomuga) sisse pahalase. Pahalase eesmärgiks oli läbi modemi teostada kõnesid kindlaks määratud tasulistele numbritele. Kui kasutaja otsustas programmi endale alla laadida, siis ühtlasi laadis ta endale ka vastava viiruse.
Loo moraal: enne kui midagi oma arvutisse laed, tee taustauuringut ning tunne programmi allikat.
Esimeseks näiteks tooksin petuskeemi, mida on üritatud ka minu enda peal rakendada (ebaõnnestunult), nimelt tehakse vastamata kõne numbrilt, millele tagasi helistamine on meeletult kallis. Kõnesid teevad robotid, mis valivad suvalisi numbreid. Kutsuda lastakse vaid väga lühikest aega, et inimene ei jõuaks vastu võtta ja helistaks tagasi. Pettur teenib operaatorite rahvusvaheliste sidumistasude pealt, pettuse ohver aga peab kinni maksma kõne välisriiki või eritariifiga kõne. Antud petuskeemiga seotud uudiseid on ilmunud mitmeid. 2009 aasta algul ilmus Pärnu Postimehes uudis, kus räägiti, et nii Eestis kui ka mujal maailmas saadi petukõnesid itaalia suunakoodiga numbrilt, millele tagasi helistades rakendus eritariif 50 USD/min. 2010 aasta juunis läks petturitel aga midagi nihu, sest vastamata kõnesid küll tehti, kuid number läks kuskil vahepeal kaduma, nii et potensiaalne ohver numbrit ei näinud ja seega puudus ka võimalus tagasi helistamiseks (artiklit saab lugeda siit).
Loo moraal: tundmatutel numbritel ei tasu kohe tagasi helistada, eriti välisriigi suuakoodiga numbrile. Kui kellelgi on sind vaja tõesti kätte saada, siis helistab ta ise sulle peagi tagasi või saadab sms-i.
Olen hädas, saatke raha! Vastava sisuline artikkel avaldati e24 portaalis käesoleva aasta algul ning seda saab lugeda siit. Antud pettuse näol on tegemist identiteedi vargusega, kus kräkkeritel õnnestus enda valdusesse saada isiku Gmaili konto, mida kasutati osavalt selleks, et petta antud isiku sõpradelt ja tuttavatelt (kogu gmaili kontaktide listilt) välja raha.
Loo moraal: vaheta pidevalt paroole ning hoolitse selle eest, et need oleks piisavalt keerulised. Paroolide turvalisusele tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata, sest antud loos mainitud Gmaili konto enda valdusesse saamine tähendab tegelikult seda, et pahalsed said ligipääsu ohvri kogu Google kontole. Ei ole vast vaja välja tuua, kui suurele infole see tegelikult kurkikaeladele ligipääsu annab. Samuti võib siinkohal välja tuua juba kõigile tuttava klausli: "Usalda, aga kontrolli",eriti infot mis on saadud interneti teel.
Kolmandana toon välja "modemi pettuse", mis levis ca 10 aastat tagasi, kui internetti kasutati põhiliselt läbi modemi. Skeem töötas järgmiselt: kurikaelad kirjutasid mõnda internetst vabalt alla laetavasse programmi (mis oli tarbijale kasuliku loomuga) sisse pahalase. Pahalase eesmärgiks oli läbi modemi teostada kõnesid kindlaks määratud tasulistele numbritele. Kui kasutaja otsustas programmi endale alla laadida, siis ühtlasi laadis ta endale ka vastava viiruse.
Loo moraal: enne kui midagi oma arvutisse laed, tee taustauuringut ning tunne programmi allikat.
No comments:
Post a Comment