7 nädal. Märgendamine ja folksonoomia

Ülesanne: Otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Pean tunnistama, et märgendamist kasutan isegi ning seda kahes kohas: 1) oma ajaveebis 2) FB.

Heaks näiteks folksonoomia kohta tooksin aga hoopis picasaweb-i. Fotodel olevate isikute tagimine on tehtud imelihtsaks - hiirega inimese peale liikudes tekib ruuduke, millel klikkides saab lisada isiku nime. Fotole on võimalik lisada ka fotot iseloomustavad sildid ning lisaks on võimalik märkida ära foto tegemise asukohta kaardil. Hiljem on hea jälgida kus, kellega ja millal käidud :)

Halva näitena tooksin välja FB (kuigi FB-d võiks mainida ka hea näite all) ja seda selle pärast, et mind isiklikult häirib sealne sõprade tagimine erinevatel "teema piltidel" nagu näiteks allolev:

Üks järjekordne läbu allikas.

6 nädal. Wiki-maailm

Ülesanne: Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata? Mõtted tuleks jällegi ajaveebi kirjutada.


See oleks muidugi väga äge kui J.Wales mulle helistaks. Esmalt ei oskagi midagi mõelda, kuid siis tuleb meelde, et Chalmersis ühe aine õppejõud pidevalt korrutas meile: "Magistriõppe tudengil peaks piisavalt mõistust peas olema, et mitte viidata oma uurimustöös wikipediale". Seega oleks esimene ettepanek hr. Walesile mõelda sellele, kuidas muuta wikipedia usaldusväärsemaks ning tõsta veelgi informatsiooni kvaliteeti.

Teine ettepanek oleks muuta informatsioon visuaalsemaks. Hetkel on enamus informatsiooni edastatud teksti kujul, kuid miks mitte kasutada rohkem animatsioone ning selgitavaid videosid. See oleks vahetum ning kindlasti lihtsam mõistetav, ja mitte ainult lastele vaid igas vanuses lugejaskonnale.

Kolmandaks ettepanekuks oleks videode indekseerimine ning ajatemplite lisamine. Ehitades juurde ka vastavad otsingud, võimaldaks see kasutajal otsida konkreetseid videolõike, sündmusi, konkreetseid ajahetki ning fakte.

5 nädal. Blogosfäär

Ülesanne: Kirjelda ajaveebipostituses blogimise erinevaid motiive ning too konkreetseid näiteid veebist.

Põhjuseid blogimiseks on mitmeid, see konkreetne blogi on loodud näiteks selleks, et antud aine jaoks, mille raames ma antud teemat lahkan, oli vaja blogi luua. Samas on mul olemas ka teine blogi, mille tekke põhjuseks oli asjaolu, et elasin vahepeal välismaal ning blogi oli kanal, mille läbi koduseid ning sõpru oma käekäiguga kursis hoidsin ning nüüdseks on blogi pidamisest kujunenud pigem harjumus.

Aga miks siis ikkagi blogitakse? Minu arusaam ja nägemus erinevatest blogimise põhjustest on järgmine:

Olla ühenduses pere ja sõpradega: Välismaale elama/õppima kolides või reisides on läbi blogi hea viis oma tegemistest ja toimetustest sõpradele ning perekonnale teada anda. Kirjutades blogisse välistab siin ka selle, et peaks sama juttu kõigile eraldi rääkima (skype-s, msn-s, google chatis vms). Nagu ka eelpool mainitud, siis just see oli ka põhjus, miks mina blogimist alustasin. Lisaks veel: Vallutamas Belgiat
Jagada kogetut/teadmisi: Siia alla kuuluvad konkreetsele valdkonnale/teemale keskenduvad blogi, kus kasutaja kirjutab peamiset ühe valdkonna teemadest (kokandus, teater, sport). Nt: Kokkama Ragnega; Let's Run; Danzumees
Poliitilistel eesmärkidel: Sagedastel juhtudel sellised blogid aktiveeruvad valimiste eel ning mõni aeg peale valimisi hääbuvad. Parimad siiski on aktiivsed konstantselt ning ei sõlti valmiste tsüklist. Kristiina Ojuland; Max Kaur
Toetamaks äritegevust (turundus): Blogi on üks võimalus firmadel lisada personaalsuse või isiklikkuse mõõde, tulla oma kliendile lähemale, tutvustada oma tooteid/teenused, rääkida oma tegemistest ja ettevõtmistest. Nt: Net Group Blog
Soov aidata: Õpetliku sisuga blogid, mis jagavad informatsiooni konkreetse valdkonna kohta. Nt: The health blog; Arvutikaitse

Kindlasti on blogimise motiive lisaks ülal loetletetule veel küllaga, kuid need võiks olla minu arvates enim levinud põhjused.

4 nädal. Sotsiaalsed võrgustikud

Ülesanne: Analüüsi ajaveebis Matt Webbi kriteeriume vabalt valitud sotsiaalvõrgustiku juures.

Kuigi tänasel hetkel on vast kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik Facebook, otsustasin antud analüüsiks valida hoopis sellise võrgustiku nagu LinkedIn.

LinkedIn näol on tegemist suurima professionaalse sotsiaalvõrgustikuga, omades üles 120 millioni kasutaja enam kui 200-st erinevast riigist.

Identiteet - Kuna tegemist on professionaalse võrgustikuga, siis LinkedIn-s kasutatakse enda päris ees- ja perekonnanime. Kuigi pildi, hariduse ning töökoha lisamine ei ole kohustuslik, on enamus kasutajatel ka see info nähtavaks tehtud, sest LinkedIn-i profiili võetakse sageli kui CV-d.
Kohalolek - Otseselt funkstionaalsust jälgimaks kes on online ja kes mitte LinkedIn-s arendatud ei ole. Kasutaja kohalolekust on aga võimalik aru saada, kui vaadata kasutaja lehel viimaseid tegevusi.
Suhted - Kasutajal on võimalik määrata, mismoel ta teise kasutajaga seotud on - kas tegu on klassikaaslase, kolleegi, äripartneri või sõbraga. Samuti on võimalik tuvastada teise kasutajaga ühised kontaktid ning vaadates mõne kasutaja profiili, kes veel ei ole sinu kontaktide hulgas, siis on võimalik tuvastada, kas ta on sinuga seotud läbi teise või kolmanda tasandi.
Vestlused - Reaalajas vestlemise võimalust minuteada LinkedIn-s ei eksisteeri, kuid teadete saatmise funktsionaalsus on täiesti olemas. See, kas teade edastatakse ainult LinkedIn keskkonda või saadetakse info teate kohta ka kasutaja e-mailile, sõltub juba teise kasutaja seadetest.
Rühmad - LinkedIn-s on olemas funktsionaalsus, mis võimaldab kontakte vaadata nende geograafilise asukoha; firma ning valdkonna järgi. Lisaks on kasutajal võimalik ise luua uusi gruppe või liituda juba olemasolevatega. Ühtlasi annab LinkedIn ka soovitusi, millistest gruppidest kasutaja huvitatud võiks olla.
Reputatsioon- Punktisüsteeme ega muid otseseid hindamisvahendeid minuteada LinkedIn-s ei eksisteeri. Kuna aga LinkedIn-s eksisteerib võimalus küsida soovitusi/kirjutada soovitusi teistele kasutajale, siis professionaalsete soovituste olemasolu kasutaja profiilis, tõstab kasutaja mainet.
Jagamine - Nagu ka eelpool mitmeid kordi mainitud, LinkedIn näol on siiski tegemist professionaalse võrgustikuga, ning seetõttu sellisel moel jagamist ei leidu nagu Facebookis. Peamine jagamisele kuuluv info on just kasutaja info - tema hariduskäik, töökogemus, soovitused. Võimalik on "sööta" LinkedIn-i ka infot teistest aplikatsioonidest, näiteks Amazon (soovitused raamatute kohta) ning TripIt (Info kasutaja reiside kohta).

3 nädal. Võrgukogukonnad

Ülesanne: Vali üks (mitte väga väike) võrgukogukond ning analüüsi enda ajaveebis eespoolkirjeldatud kogukonna taastuleku faktorite (uued tehnoloogiad, valikuvõimalus, ajatu aeg...) paikapidavust.

Nagu ka antud aine wiki-s on mainitud, siis kogukonna mõiste on väga lai ning võib mitmeti mõista. Minu valikuks sai aina rohkem populaarsust koguv telefonil kasutatav rakendus Foursquare, mida saab ka omamoodi võrgukogukonnaks nimetada. Tegemist on rakendusega, mis võimaldab märkida telefoni abil, kus sa parajasti viibid, millega tegeled ning jälgida kus on su (rakendust kasutavad) sõbrad. Samuti saab rakendust kasutada selleks, et vaadata, mis sinu ümber asub, nö "Explore the city in a new way" nagu tutvustatakse rakenduse kodulehel.

Lühitutvustust, kuidas rakendust kasutada (alates telefoni laadimisest) saab vaadata siin.

• Tehnoloogiline areng - Tänaseks on nutitelefoni soetanud endale suurem osa inimestest ning just see on peamine tegur, mis võimaldab antud võrgukogukonnal aina enam populaarsust koguda.
  
• Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid - Võimalik on valida, kellega informatsiooni soovitakse jagada. Kuna foursquare-i saab ühendada ka teiste sotsiaalvõrgustikega, nt Facebook ja Twitter, siis on võimalik valida, kas jagada infot ka läbi teiste võrgustike või mitte.
  
• Ajatu aeg - Foursquare on kasutatav ööpäevaringselt igal pool maailmas, vaja on vaid võrgus asuvat telefoni millel on töötav rakendus. Ülemaailmseid check-in-e, on võimalik jälgida reaalajas foursquare-i kodulehel.
  
• Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus - Foursquare annab võimaluse kasutajal märku anda oma sõpradele, kus ta parajasti viibib. "To-do list" võimaldab aga sõpradel näha kuhu keegi minna tahaks ning huvide kokkulangemisel võib teekonna vastavasse kohta koos ette võtta.
• Hariduslikud püüdlused - Tänu ühildatavusele Google Earthiga on võimalik internetist alla laadida infot kasutaja asukoha lähedal asuvate vaatamisvääsuste ning muude huvi pakkuvate kohtade kohta.
  North Carolina State University kasutab foursquare-i näiteks tutvustamaks esmakursuslastele kooli ajaloolisi kohti. Harvardi ülikool aga selleks, et aidata üliõpilastel tutvuda linnakuga.
  
• Palju vaba aega, mida sisustada - Foursquare on kättesaadav nii arvutis kui telefonis 24/7 ning olenemata asukohast ning parajalt huvitav vaba aja sisutamiseks, uurimaks mis põnevat on teha sinu praeguse asukoha läheduses ning kas on mõni sõber läheduses, kellaga koos midagi teha.
• Vahel ka otsene altruism - Lisades nõuandeid, soovitusi ning arvustusi külastatud paikade kohta võib vaadata kui altruismi, andes teistele kasutajatele võimalusele kogeda parimat antud piirkonnas.