11 nädal. Tarkvara- ja sisulitsentsid

Ülesanne: Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Keeruline on kogu see litsentside maailm, kuid antud ülesande täitmiseks valisin sellise litsentsi nagu Apache License, mille esimene versioon 1.0 loodi samanimelise (Apache) veebiserveri jaoks aastal 1995 Apache Group-i poolt. Versiooni 1.0 puhul oli tegemist tavalise BSD litsentsiga. Aastal 2000 kinnitati Apache Software Foundation (ASF) poolt antud litsentsi versioon 1.1, mille peamine erinevus versioonist 1.0 oli ASF-i sõnul järgnev:

"The primary change from the 1.0 license is in the 'advertising clause' (section 3 of the 1.0 license); derived products are no longer required to include attribution in their advertising materials, only in their documentation.

Individual packages licensed under the 1.1 version may have used different wording due to varying requirements for attribution or mark identification, but the binding terms were all the same."

Täna kasutusel olev versioon Apache Licence 2.0 võeti kasutusele aastal 2004. Uus versioon loodi eesmärgiga lihtsustada antud litsentsi kasutamist ka mitte-ASF projektides ning parandada ühilduvust teiste vabade litsentsidega. Versioon 2.0, erinevalt oma eelkäijatest ongi ühilduv GPL 3.0 versiooniga, kuid mitte GPL 2.0 versiooniga.

Apache License-i peamiseks kasutajaks on ASF, kes kasutab antud listentsi oma poolt loodud tarkvara jaoks. Mainimist väärib Apache Licenes-i kasutus Google Code-s olevates projektides, kus aasta 2008 seisuga 25,000 projekti 100,000-st kasutasid Apache License-t.

10 nädal. Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Ülesanne: Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Esmakordselt tuvusin ma antud valdkonnaga lähemalt täpselt 10a tagasi ning tolkorral aine "Intellektuaalomandi õiguskaitse" raames. Isegi referaat sai sel teemal kirjutatud., millele ma siin siiski viitama ei hakka. Ei pea ennast antud valdkonna spetsialistiks, kuid eks oma arvamus ole siiski kujunenud.

Nagu ka kursusematerjalides mainitud, siis üks suurimaid probleeme või siis negatiivseid külgi kogu intellektuaalomandiga seonduva juures on asjaolu, et see takistab arengut. Selle asemel et panustada oma valdkonna arendamisele, investeeritakse nii aega kui raha hoopis sellesse, et juristide abiga välja mõelda võimalikult keerulisi ja tulusaid litsenseerimisskeeme. Jah, see kindlustab küll autorikaitse, kuid samas piirab kogu valdkonna üldist arengut.

Hea näitena saab siinkohal välja tuua BBC vahendatud uudise selle aasta juunis lõppenud Nokia ning Apple kohutvaidluse kohta. Kõik sai alguses sellest, et kuna Nokia mobiiltelefonid ei olnud enam konkurentsivõimelised Apple nutitelefonidega, siis otsustas Nokia nõuda Apple-lt kompensatsiooni oma tehnoloogiate kasutamise eest. Nokia esitas pretensioone 46 patendi kasutamise eest, Apple omakorda esitas aga hagid talle kuuluvate patentide eest. Esimene pretensioon Nokia poolt esiati juba 2009 aasta sügisel, seega kogu see kohtuvaidluste seeria kestis pea 2 aastat.

Loomulikult on igal asjal kaks poolt ning ei maksa ka alahinnata Nokia ning teiste telekommunikatsiooni firmade panuseid antud valdkonna standardite loomisesse, kuid suures perspektiivis kulutati lihtsalt 2 aastat tegevusele, mis ei andnud midagi juurde telekommunikatsiooni valdkonna arengule. Pigem vastupidi, pidurdas arengut.

9 nädal. Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Ülesanne: Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Vabavaralisi tarkvaratooteid olen kasutanud mitmeid ja kasutan siiani vähemal või rohkemal määral. Kuid jah, kokkupuude on siiski ainult kasutaja rolli põhine.

Üks "väike aga tubli" vaba tarkvaraline klientprogramm on PuTTY. Väike aga tubli selles mõttes, et oma mahult on ta pisike, vaid mõnisada KB, kuid omab rohkesti funktsioone, mis lubavad teha "suuri asju" (SSH, IPv6 tugi jne).

Igapäevases kasutuses nii tööl kui kodus on Mozilla Firefox. See sai kunagi ammu ammu kasutusele võetud kuna kursavend selle mu arvutisse peale pani ning üleminek selle kasutamisele käis kuidagi väga kiirelt, kuna tundub kuidagi kasutajasõbralikum - mugav, loogiline, töökindel, pluss kõik lisavidinad.

Lisaks olen kasutanud veel PHP programmeerimiskeelt, MySQL andmebaase ning OpenOffice-t. Eks neid ole veel küllaga, aga ei suuda kohe meenutada. Ei taha ka siinkohal targutama hakata, mis on parem, eks igaüks kasutab toodet mis rahuldab tema vajadusi tema võimaluste juures kõige paremini. Lõppkasutaja vaatevinklist on konkurents alati kasulik.

8 nädal. Virtuaalmaailmad

Ülesanne: Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Ütlen ausalt ära, sellel teemal olen ma totaalne võhik. Et sel teemal üldse sõna võtta ning "omast kogemusest" rääkida tuleb see kogemus omandada ning selleks otsustan sukelduda virtuaalmaailma Second Life.

Selleks, et Second Life-i üldse siseneda on vaja luua konto, mille loomine käib õnneks kiirelt ja lihtsalt. Mis mulle aga kohe üldse ei meeldi on see, et ma oma arvutisse jälle mingeid asju installeerima pean. Aga no olgu, kui vaja siis vaja.

Nii, lõpuks õnnelikult sisse loginud.. huuh, keeruline on see avatariga liikumine. Ma ei saa aru mida ma tegin, aga mu tegelane jäi vahepeal oma juustest ilma. Kuidagi moodi suutsin ma ennast teleportida mingile peole, kus kõigil näib lõbus olevat, aga ma seisan nagu post, suutmata aru saada, mida ma nüüd tegema peaks. Ekraanile ilmub chat ja minu pähe tekkis küsimus, kuidas ma siit ära saan, sest tekkis kuidagi eksinud kassipoja tunne.

Ei, mulle see asi ei meeldi ja hea ongi, ei ole vaja veel ühte asja mis naelutaks arvuti taha. Mulle meeldib reaalne maailm rohkem, tunnen siin ennast paremini ning kindlamini. Seega Second Life -- >uninstall.